inimese poolt loodud. Algul 146,6 m , hiljem 7,85 m madalam Pindala 5,4 ha 6,57 miljonit tonni Inimjõu abil, kangid, härjad 20 aastat 3 etappi, igas etapis kamber Esimene kamber lõpetamata Teine kuninganna oma Kolmas kuninga omasarkofaag(kivikirst) Palju erinevaid keeruliste käikudega koridore Temp 30 kraadi Cheopsi püramiidi koridor Chepreni Cheopsi poeg Giza platoo teises otsas 10 minutit hufust Kõrgemas punktis Monumentaalnekamber püramiid, kaks templit ja neid ühendav galerii täielikult säilinud Sinna kuulub ka Sfinks Paarkümmend meetrit eemal Graniittempel, mis on ehitatud vaaraode mumfitseerimise jaoks. Mykerinose Chepreni poeg Idas Viimane IV dünastia poeg, kes lasi hauamälestise püstitada Tehistreassil Kaunistab arm, XII sajandil kullahimus namelukid Sfinks
leitud Menese kuninglike tunnustega keraamika. Vaatamata vastuseisule erinevatel Egiptuse aladel, suutsid esimese dünastia vaaraod rahustada olukorra riigis, saada õitsele käsitöönduse, lõid tegutsemisvõimelise valitsussüsteemi ja uhtse usu. Tekkisid traditsioonid, millest osad olid kasutusel kogu Vana-Egiptuse riigi eksisteerimise aja, seega pea 3000 aastat. Kasutusele võeti papüürus ja arenes välja hieroglüüfkiri. HUFU (Cheops, 2589-2566 eKr) Vaarao Sneferu pojast Hufust tuli üks kuulsamaid vaaraosid üldse. Tema käsul ehitatud suur Giza püramiid on valitud seitsme antiigi maailmaime hulka. Irooniliselt on temast endast järele jäänud vaid pisike, 7,5 cm kujutis. Arvatakse aga ka, et suure sfinksi nägu on Hufu oma. 4 Hufu Horus- nimi oli Medjedu, mis tähendab ’’see kes lööb vaenlasi’’. Kreeklased andsid talle nimeks Cheops ja Manetho nimekirjas oli ta Suphis I