[1] Sellest ajajärgust on leitud kokku üle 150 000 ennustusluu. Vanemate sellest ajast pärinevate vanas hieroglüüfkirjas olevate ennustusluude vanuseks on dateeritud 1500 eKr. [2] Eriti hästi tuntakse hilisemat Yini () ajastut. Kokku on teada 30 kuninga nimed 17 põlvkonnast. Kõiki neid nimesid on kohatud Yinxu oraakliluudel, mistõttu enamik ajaloolasi usub, et need kuningad on tõesti olemas olnud. 14. sajandi algul rajas Shangide kuningas Pangeng Huani jõe äärde oma Yini nimelise pealinna, mis asus 2 km põhja pool praegusest Anyangi linnast. Tegemist oli esimese püsiva pealinnaga Hiina ajaloos. Selles valitsenud Shangi dünastia kuningaid on nimetatud Yini dünastiaks. 3. Zhou riiki valitses kuningas wáng, kelle võim hiljemalt 8. sajandist eKr oli vaid sümboolne. Tegelik võim oli nominaalselt kuningale alluvate feodaalsete maaisandate käes, kellest suurem osa kuulus pärusaadlisse
Aasias ning India ookeanil peetava kaubavahetuse keskus. Pärast seda pöördus Zheng He (Hiina mereväe ülemjuhataja) koju, aga laevastikud purjetasid edasi Lõuna-Indiasse Calcuttasse ja sealt Sofalasse (tänapäeva Mosambiigis), toimetades ühtlasi välismaiseid aukandjaid kodumaale. (Stewart jt 2004:90). Siiamaani on ajaloolised andmed olemas, kuid edasi need ei ulatu, sest sealtmaalt lõpeb tolleaegse Hiina ajaloolase Ma Huani päevikus ekspeditsiooni kirjeldus. Kuid tema tänapäeva kolleeg Gavin Menzies väidab, et Hiina laevad jätkasid teekonda. Samas on tal selle reisi kohta hulgaliselt tõestusmaterjale: kaardid, raidkirjad, esemeleiud, taimestik, loomastik, laevade vrakid ja DNA- analüüsid. Näiteks Ryukoku kaart, mille originaal on valmistatud 1403. aastal Koreas ja mis pärast 1420. aastat muudatustega ümber joonistati, kaardistab Aafrika läänerannikut nii
annaabi.ee 
