Kriitilise artikli analüüs Viimasel ajal on väga aktuaalseks muutunud üks teema seoses meie uue presidendiga, Kersti Kaljulaidiga. Nimelt teeb rahva seas paha meelt, et meie president ei käi kirikus, ka pühadel mitte. Sellel teemal on sõna võtnud mitmed poliitikud. Nende seas on nii pooldajaid, kui ka vastu seisjaid. Aluseks olen võtnud SL Õhtulehe artikli, mis ilmus teisipäeval, 20.detsembril 2016.aastal. Artikkel on leheküljel nr. 2, pealkirjaga „President jõulude ajal kirikusse ei kipu, end eelmisel nädalal käis küll“. Esimeseks asjaks saabki välja tuua, et tal leidub toetajaid naispoliitikute seas. Näiteks Maris Lauri, kes arvas, et kõige põhilisem on siiski sisemiselt uskuda ning mitte uskuda formaalseid kombeid. Ta esitas ka küsimuse: „Kas tõesti teeb asja paremaks, kui keegi tuleb
lbinud noored eesti mehed. Kuid kas tasuks kki muuta seadust ning muuta kaitseveteenistus vabatahtlikuks ning vtta kasutusele palgaarmee? Eesti Vabariigis kehtiva riigikaitse seaduse alusel on kohustuslik vjaves osalemine kikidele tervetele Eesti Vabariigi meesoost kodanikele vanuses 18-27 eluaastat. Viimasel ajal on aga hakatud arutlema teemal muuta sjavekohustus vabatahtlikuks ning luua Eesti Vabariigis palgaarmee. Leo Kunnas, reservkolonelleitnant, vitis hes htulehe artiklis , et eestlased on ilmselgelt palgaarmee loomise vastu. Ta ti oma artiklis vlja he olulise argumendi: "Seni kuni iga vaimselt ja fsiliselt terve noormees kaitseveteenistust ei lbi, jb meie sjalise riigikaitse raskuskese rahva tahe ja valmisolek riiki kaitsta ohustatuks." Inimesed, kes liituvad armeega on eelkige motiveeritud rahasummast, mitte aga sellest, et nad saaksid oma riiki kaitsta. Minu arvates nendes riikides, kus on palgaarmee ( nt Ameerika
annaabi.ee 
