Klass: Vastake küsimustele ja kirjutage lahti mõisted kasutades Vikos antud materjale 1.Mis on loodusteaduste põhieesmärk..................................................................................................... ................................................................................................................................................................. 2.Mis on väline nähtavushorisont............................................................................................................ ................................................................................................................................................................. . 3.Too näiteid mikro-, makro- ja megamaailma objektidest (kõigile vähemalt 2) ...................................................................................................................................................
Füüsika saab looduse kohta teavet vaatluse teel. Kõige lihtsam on vaadelda objekte meie ümber ja meiege umbes sama suurust. Siis tajume kõige kergemini nende suurusi. Näiteks on meil raske uurida tolmukübemet või kaugeid planeete. Vahemaid, mida me ise suudame läbida seda suudame kujutame ette aga suuremaid kaugusi Maast Kuuni võrrelda ei suuda. Vaatleja teadmiste piiri, millest suuremaid ruumiosi ei suuda teadlikult kirjeldada nim. Välimine nähtavushorisont. Piir, millest väiksemaid objekte me uurida ei suuda nim. sisemiseks nähtavushorisondiks 4.Määra looduse struktuuritasemete skeemil makro-, mikro- ja megamaailma ning nimetab nende erinevusi. Seda osa loodusest, mille objektid on inimesel tajutavad ja tunnetavad ilma keeruliste tehniliste lisavahenditeta nim. makrimaailmaks. Ühest mikromeetrist väiksemad on molekulid, aatomid ja nende koostisosakesed ning muud väiksemad füüsikalised objektid nim. mikromaailmaks.
Kontrolltöö nr 1 Nähtavushorisonte on 2: välimine ja sisemine nähtavushorisont. Välimine on vaatleja teadmiste piir, millest suuremaid ruumiosi ei suudeta teaduslikult kirjeldada. Sisemine on vaatleja piir, millest väiksemaid objekte me uurida ei suuda. Näiteks, minu kui vaatleja välimine nähtavushorisont on kosmos. Ma oskan rääkida planeetidest ja kosmosest. Sisemine nähavushorisont on aga aatom ja molekul. Looduses on erinevad struktuuritasemed. Makromaailma moodustavad kehad, mis ei erine inimesest mõõtmetelt enam kui miljon korda. Megamaailm on väga suurte mõõtmetega ehk üle ühe megameetri suured objektid, näiteks Maakera ja teised planeedid. Mikromaailm koosneb ühest mikromeetrist väiksematest molekulidest, aatomitest ja nende koostisosadest.
jääb meile tajumatuks ja nähtamatuks. Oma välimist nähtavushorisonti tajun ma üpris hästi. Näiteks toon veetilga, mis on tuntav ja oma silmaga nähtav. Veetilgad on väikesed ja mitu veetilka koos moodustuvad veeloigu. Mida rohkem koguneb veetilku, seda suuremaks loik muutub. Lõpuks, kui veepiisku on väga suures koguses, moodustub lausa meri või isegi ookean. Ookean on minu nähtavushorisondi piir ja sellega lõppeb minu välimine nähtavushorisont. Samuti suudan ma kergesti eristada seda, kui palju on 100 meetri jooks lühem maratonist, sest suudan seda ettekujutada ja tajuda. Sisemine nähtavushorisont on aatom ja molekul. Sellisel tasandil inimesed enam näha ei suuda. Näiteks Kuu ja Päikese suurust on võimatu tajuda. Ma võin küll arvutada, palju on üks planeet teisest suurem, kuid tajuda ma seda ei suuda. Kui ma olin alles väike, ei suutnud ma iialgi ette kujutada, et maailmas võiks olla midagi, mida ma näha ei suuda
määratleb ja nihutab edasi inimkonna kui terviku nähtavushorisonte 6. Kes on vaatleja ja mis on tema tunnusteks? Inimene, kes saab ja töötleb infot maailma (looduse) kohta, tunnused:Vaba tahe, aistingute saamise võime, mälu, mõistus 7. Kuidas on seotud vaatleja ja füüsika kui teadus? Kui pole vaatlejat, siis pole ka füüsikat, sest füüsika on nende ühine peegeldavate kujutluste süsteem. 8. Mis on nähtavushorisont? Piir, kuni milleni vaatlejal või inimkonnal tervikuna on olemas eksperimentaalselt kontrollitud teadmised füüsikaliste objektide kohta. 9. Mis on sisemine ja väline nähtavushorisont? Sisemine nähravushorisont on teadmiste piir liikumisel piki mõõtmete skaalat üha väiksemate objektide poole, välimine nähtavushorisont on on teadmiste piir liikumisel piki mõõtmete skaalat üha suuremate objektide poole 10. Mis on füüsika ülesanne inimkonna
Mõõtemääramatus - suurus, mis kuulub mõõtetulemuse juurde ja iseloomustab tõenäosuslikult mõõtesuuruse võimalike väärtuste vahemikku Tõeline väärtus mõõteväärtus, mida pole võimalik kunagi leida, sest mõõtmisega seondub alati mõõteviga Mõõteviga - mõõteväärtuse ja suuruse tõelise väärtuse vahe Maailmavaade - teadmiste süsteem, mille abil inimene tunnetab teda ümbritsevat maailma ja suhestab end sellega Nähtavushorisont - piir, kuni milleni vaatlejal või inimkonnal tervikuna on olemas eksperimentaalselt kontrollitud teadmised füüsikaliste objektide kohta Megamaailm - moodustub inimesest mõõtmete poolest palju suurematest objektidest Mikromaailm - moodustub inimesest mõõtmete poolest palju väiksematest objektidest (tüüpilise mõõtmega alla ühe mikromeetri) Makromaailm - moodustub objektidest, mille tüüpilised mõõtmed jäävad
Loodus- objektiivne reaalsus, mis eksisteerib väljaspool teadust ja sellest sõltumatult. Füüsika- on loodusteadus, mis uurib täppisteaduslike meetoditega liikumist ja vastastikmõjusid. Nähtavushorisont-piir milleni vaatlejal või inimkonnal tervikuna on olemas eksperimentaalselt kontrollitud teadmised füüsikalise objektide kohta. Mikromaailm- aatom, molekul. Makromaailm- maja, inimene, lepatriinu. Megamaailm-tähed, planeedid. Loodusteaduslik uurimismeetod(vaatlus, vastuolu, probleem, hüpotees, katseidee). Vaatlus-objekti või nähtuse kohta info kogumine ise sellesse sekkumatta. Vastuolu-olemasolevate teadmiste ja vaatlusandmete konflikt.
(aga mitte loodus ise!). Vaatleja tunnused: • tahe, • aistingud, • mälu, • mõistus Reaalsus ja vaatlejate ühised kujutlused sellest reaalsusest on paratamatult erinevad. Loodusteadused (sh füüsika) on paljude vaatlejate ühised kujutluste süsteemid. Kujutlus on taju, mis esineb ilma meeleorganeid ärritamata. Ei saa kujutleda seda, mida ei tea või pole varem kogetud. Loodusteadus on inimlik kujutlus reaalsusest, mitte reaalsus ise. Nähtavushorisont Nähtavushorisont Üldtunnustatud vastuste piir Mis on nähtavus- horisondi sees? Mis on nähtavus- horisondi taga? Milline on sinu nähtavushorisont? Mina Mis on Mis on selle nähtavus- (nähtavushorisondi) horisondi sees? taga ? • Mis on sellest veel suurem asi? Ja Mis on need veel väiksemad asjad, millest uuritav asi koosneb? • vastamine nendele küsimustele on võimalik
annaabi.ee 
