Sergei Jessenin
..
Murelik laul-vene valu ja vaev.
4.2 Revolutsioonid
Uue ilme võtab Jessenini luule pärats revolutsioone,
tema värsidesse ilmub filosoofiline element.
Veebruari-ja Oktoobrirevolutsioonile elab ta kaasa, kuid omamoodi-nagu talupoeg. Seepärast
hakkavdki tema luules järgnevatel aastatel kõlama süngemad noodid: kurbus hukule määratud
külaidülli pärast, hirm hingetu linna ja tehnika nivelleeriva mõju eest. Ta teadis, et revolutsioon
muudab oluliselt vene külaelu: rikub inimeste hrmoonilise suhte loodusega. Ta püüdis aru saada
uuendustest, kuid ei armastanud "mailmi" ja "rauda", mis koos muutustega olid küladesse
tunginud.Luuletajal oli valus vaadata "vana hea venemaa" hukkumist, sajandite pikkuse
patriarhaarse eluviisi lõhkumist. Jessenini siiras soov nõukogude võimu toetada sattus teravasse
vastuollu tema talupoegliku mõtteviisiga. "olen viimane külapoeet ma"-need sõnad polnud enam
poos, vaid sügav mõistmine, et nii vene külal kui ka idüllil tema loomingus on lõpp
annaabi.ee 
