EESTI KIRJAKEELE ARENG Esimesed eestikeelsed kirjapandud laused pärinevad 13. sajandist. Liivimaa Henriku Kroonika. ,,Laula, laula, pappi!" Kõik esimesed tekstid olid vaimuliku sisuga. Esimene eestikeelne raamat ilmus 1525 aastal, mis pole säilinud. Järgmine 10 aastat hiljem ehk 1535. Wandradt Koelli katekismus. Wandrat Koelli katekismus: Anti välja Wittenbergis. Eesti- ja alamsaksakeelne luterlik katekismus. Raamatu koostasid Tallinna Niguliste kiriku õpetaja Simon Wandradt ja Tallinna Püha Vaimu kirikuõpetaja Johann Koell. Raamatu kogumaht oli umbes 140 lehekülge. Eestikeelset teksti on leitud 11 lehekatketel. Esimene õpetajate seminar. Mille asutas B. G. Forselius. Põhjuseks oli maarahva lugema õpetamine. Forselius lõi esimese järjekindla eesti kirjaviisi nn vana kirjaviisi. Vana kirjaviis muutus üldiseks 18. sajandi algul. Eduard Ahren...
Arvestus EK3 1. Eesti keele sõnamoodustusviisid · Liitmine jalg+ratas · Tuletamine suvi+la, herm+ur · Liitmine+tuletamine lai+õlg+ne · Nulltuletus laul+ma tegusõnade puhul 2. Eesti sõnaloojad: · Friedrich Reinhold Kreutzwald: rahvus, voorus, hapnik, süsinik, lämmastik · Karl August Hremann: sünnipäev, kaaskond, koolkond, saatkond, kõnetraat, ilukiri, tuiksoon · Villem Grünthal-Ridala: luide, ulgumeri põgus, kirgas · Johannes Aavik: mõrv, roim, relv, raev, kolp, sark · Johannes Voldemar: veski, iive, sete, maak, üte, elamu · Ain Kaalep: vandel, kineast, lõiming · Manivalde Lubi: küülik · Ustus Agur: kõrgkool · Henn Saari: riistvara, tarkvara 3. Tegusõna käändelised vormid
ja natsionaalsotsialiste toetajate arv ei jõudnud tõusta väga kõrgele, mis siis soodustakski diktatuuri kehtestamist ning ettevõtete tegvuse täieliku kontrollimist riigi poolt. Saksamaal oli aga poliitiline olukord halvem. Majanduskriis kujunes seal samamoodi nagu ka teistes tööstuslikult arenenud riikides: tootmise langus, massiline tööpuudus, pankrotistumise laine, kriis põllumajanduses, sotsiaalkindlustussüsteemi ülekoormatus. Kuid kõik algas sellest, et Hremann Mülleri valitsus üritas läbi suruda seadust, millega oleks suurendatud töötute kindlustusfondi sissemakseid, kuid kaotas sellega Riigipäeva enamiku toetuse ja läks erru. Peale seda algasid Saksamaal Riigipäeva valimised ning siis presidendi valimised, mille võitis Hindenburg. Ta ei olnud Riigipäevaga rahul ning sellele järgnesid järjekordsed valimised. Valimisi oli toimumas liiga tihti ning inimestel tekkis umbusaldus eelmise valitsuse suhtes. Selest ajendatuna pääsesid võimule