Ilves
Euraasia ilves on ilvestest kige suurem:
kehtib
seadusprasus, et mida phja pool ilves elab, seda suurem ta on. Niteks
elavad kige
suuremad ilvesed Ida-Siberis, suuruse erinevused on kige paremini nha
talviti, sest siis on
neil seljas kohev talvekasukas.
Euraasia ilveste eripraks on see, et neil on silmatorkavalt pikad jalad.
Tagajalad on
pikemad kui esijalad ning seetttu jb mulje nagu nad oleksid ette poole
kaldu. Tugevad
tagajalad toetavad nende pikka keha ning aitavad sooritada pikki hppeid.
Kpad on ilvestel
laiad ja karvased, vimaldades neil kndida kohevas lumes, talviti on nende
kpaalune
karvkate eriti tihe. Kpad on neile lumesaabaste eest, kasulikud on need
talviti kttides, sest
aitavad ilvestel edestada viksemaid saakloomi. Igale kpa ruutsentimeetrile
rhub isegi
suuremdulise isase puhul vaid 40 grammi. Huvitav on ka fakt, et 14
kilogrammise isailvese
kpad on suuremad kui 200 kilogrammise puuma omad.
Paljud inimesed arvavad, et ilvestel on nii esi- kui ka tagakppadel ainult