Düsleksia
Mõned aastad hiljem
mainis dr A. Kussmaul (1877) terminit "sõna pimedus"("word blindness"), et kirjeldada
täiskasvanuid, kes olid kaotanud oma lugemisoskuse. Tema ja tema kaasaegsed seostasid
lugemis- ja kirjutamisraskusi vaimse arengu puuetega, kuid 19.sajandi lõpus kirjeldasid kaks
Briti arsti 14-aastast andekat poissi, kellel esinesid kirjaliku kõnehäire. Peale seda asusid
paljud autorid lugemis- ja kirjutamisraskusi vaatlema kui iseseisvaid puudeid. (Hoyles &
Hoyles, 2007)
1960ndatel sai termin düsleksia populaarsemaks kui "sõnapimedus". 1972.aastal loodi British
Dyslexia Assocation. 19.sajandi lõpus ja 20.sajandi algul kujunes välja kaks koolkonda
kirjaliku kõne puuete tekkepõhjuste seletamisel. Osad autorid pidasid lugemis- ja
kirjutamisraskusi vaimse alaarenguga seotuks. Teised aga olid veendunud, et neid kahte
otseselt seostada ei tohiks. Nende seisukohtade alusel kujunes välja mitmeid eraldi
uurimissuundi