Jäsemepungade positsioon on määratud Hox geenide ekspressiooniga piki anterio-posterioorset telge. Esimesena aktiveerub Hox-geenide toimel jäseme tagumine osa. Erinevate Hox geenide avaldumine erinevates jäseme piirkondades määrab ära, mis jäseme osa tekib. Nt Hox9 vastutab rangluu arengu eest, Hox10 õlavarreluu, Hox11 küünarluu ja kodarluu, Hox 12 kämblaluu, Hox 13 sõrmede arengu eest. Sõrmede arengu eest vastutavad Hoxd-geenid, kusjuures geenide aktiivsus kasvab posterioorses suunas: pöidla piiirkonnas on aktiivne ainult Hoxd-9, nimetissõrme piirkonnas Hoxd-9 ja Hoxd-10 ning lõpuks posterioorseima ehk väikese sõrme piirkonnas on aktiivsed kõik viis Hoxd-geeni. Kuidas mõjutavad jäsemepunga teket ning jäseme arengut FGF8 ja FGF10? FGF8 ja FGF10 on fibroblasti kasvufaktorid. FGF perekond reguleerib proksimaalse- distaalse telje (õlg-sõrmed) arengut
• lncRNAd võivad vahendada epigeneetilisi muutusi pannes tööle kromatiini remodelleerivad kompeksid spetsiifilistes lookustes. Osadel kromatiini remodelleerivatel kompleksidel on RNA seostumisdomeen kuid väike DNA järjestuse spetsiifilisus ning tänu lncRNAdele on nad võimelised spetsiifiliselt modifikatsioone läbi viima. • ncRNAd nagu HOTAIR, Xist/RepA seostuvad kromatiini modifitseeriva polycombi kompleksiga, mis viib läbi metüleerimist HoxD lookuses või X kromosoomis. Indutseeritakse heterokromatiini moodustumine ja geeniekspressiooni repressioon. • X-kromosoomi inaktiveerimine on vahendatud lncRNA poolt mida nim Xist. RepA paneb tööle PRC2, mis vaigistab ühe X-kromosoomi. Xist omab antisense partnerit Tsix. Tsix toimib aktiivsele X kromosoomile titreerides sellelt PRC2 kompleksi. Tsix hoiab ära PRC2-RepA laadimist kromatiinile ja blokeerib X kromosoomi inaktivatsiooni