TANTSIJA FÜÜSILISE VIGASTUSE MÕJU ELUKUTSELE SOMAATILISTE TREENINGSÜSTEEMIDE NÄITEL
ülehindamine, lihaslõtvusest tingitud valed aistingud, eelneva närvikahjustuse tõttu valed
signaalid või välised tegurid (libe pind). Sageli on treeningtunnis juba sisse harjutatud vead, mis
viivad liigeste ja lihaste vale mehhaanikani. Raamatus "Anatomy, dance technique and injury
prevention" on välja toodud olulisi aspekte, miks kehahoiakust lähtuvalt vigastused tekivad.
Kui tantsija pidevalt treeningutel "...seisab ühel jalal valesti, vaagen ja kere on kõverdunud"
(Howse, McCormack 2009, lk. 57), siis võib juhtuda, et sellel inimesel tekib peagi probleeme
istmikunärvi, puusaliigese, põlveliigese või seljaga, kuna ta asetab oma keha balansist välja,
jättes lihastega toetamata õige asendi. Häiritud on nii lülisamba kui ka selja normaalne töö. Eriti
kui tegemist pole lihtsalt vale joondumisega seistes, vaid tantsija juhul näiteks pöördeid tehes.
Vähene teadlikkus ühel jalal seistes, mõjutab tantsija tervist, arvesse võttes, et tantsija teeb neid
annaabi.ee 
