Muusikaelu ja ooper 19. sajandil. 19. sajandi üldiseloomustus
"Võimsa rühma" liikmed:
Balakirev, Borodin, Cui, Mussorgski, Rimski-Korsakov.
Modest Mussorgski (1839-1881) kohta ütles ta õpetaja ja rühmakaaslane Balakirev, et Mussorgskil on "nõrgad ajud" ja
et tal "pole midagi sees", st tal pole mingit sõnumit. Tegelikult oli Mussorgski kogu rühmast kõige omanäolisem ja
andekam. Põhizanrid: laulud, ooperid (näit. "Boriss Godunov", "Hovantstsina" s.t vürstide Hovanskite mäss noore
tsaari Peeter I vastu).
Mussorgski eirab funktsionaalse harmoonia reegleid, püüab jäljendada inimkõne nüansse muusikas, mis toob kaasa
laadilise aluse nõrgenemise (mõlemad jooned mõjutavad Debussyd). Oma ooperites käsitleb ta koori - rahvast -
eripalgelise, eri tüüpidest koosneva hulgana, kasutades koorisoliste ja andes nii välkportreesid nendest eri tüüpidest.
Borissi viirastusstseen (II v.) läheneb ekspressionismile (ekspressionism muusikas tekib alles 20