„kaastundlikuks teadlikkuseks“ (sympathic awareness). Kaastunnet mõistab ta siinkohal kui „mentaalset osalust (koos) teisega tema hädas“. Kuigi me ei koge seda sarnaselt teisega, teadvustame siiski endale teise kannatusi ja vajadusi. Sellest lähtub konkreetne tegutsemine. Peamiselt kasutatud kirjandus: Carper, B.A. 1978. Fundamental Patterns of Knowing in Nursing. - Advances in Nursing Science, 1(1), 13-24. Edwards, S.D. 2001. Philosophy of Nursing: An Introduction. Houndmills, Basingstoke, Hampshire: Palgrave. Marcum, J.A. 2012. Philosophy of Medicine. - Internet Encyclopedia of Philosophy. http://www.iep.utm.edu/medicine/ 8
· Gottdiener, M., Budd, L. (2005). Key concepts in Urban Studies. Sage Publications · Jauhiainenen, J. (2005). Linnageograafia · Tammaru, T. (2001). Linnastumine ja linnade kasv Eestis nõukogude aastatel. Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus · Paddison, R. (2001). Handbook of Urban Studies. Sage Publications Ltd · Palen, J. J. (2002). The urban world. McGraw-Hill, Boston. · Savage, M., Warde, A. (1993). Urban Sociology, Capitalism and Modernity. Houndmills: Macmillan. 7. Sotsiaalsed rühmad ja organisatsioonid, formaalne organisatsioon Mõisted ja teoreetilised lähenemised · Rühm kolme ja enam inimeste kooslus. Rühma liikmed identifitseerivad ennast rühmaga, rühm on kollektiivse identiteedi allikaks. - Primaarne rühm väike rühm, isiklikud, emotsionaalsed, väga lähedased suhted, meie-tunne. - Sekundaarne rühm kontakt ja samastumine on lõtv, ühishuvi.
annaabi.ee 
