Aarma. Etenduse sisu oli täitsa huvitav ja kaasakiskuv. Kokku said kaks abielupaari, et klaarida normaalsete inimeste kombel oma laste vaheline tüli nimelt üks poiss oli teisel löönud kaks hammast välja. Arutleti erinevatel teemadel ja mida aeg edasi, seda pingelisemaks läks olukord. Etendus kestis kokku umbes poolteist tundi sellesse mahtus nii komöödiat kui ka reaalsust ja tõsielu. Kogu tekst, mis räägiti, oli päris tabav ja andis mõista tegelaste olemust: Veronique Houille (Kersti Kreismann) oli aktiivne naine, kes arvas, et just temal on kõige õigem maailmavaade, kuid kahjuks ei näinud ta probleeme, mis olid ta enda ümber, Michel Houille (Sulev Teppart) kohta ei ole midagi öelda, tõetruu karakter, Anette Reille (Piret Rauk) tundus vaevlevat alaväärsuskompleksi all ja lisaks sellele tahtis ta olla oma mehele meele järgi, ta mehe nimi oli Alain Reille (Jüri Aarma), advokaat, kes oskas rääkida ka musta valgeks.
detailiga, mis seal asetses. Tihti tekkisid mul seljale judinad, kui Aarma möödus veekausist, mille kõrval laual oli föön. Kartsin, et juuste kuivatamis masin kukub anumasse ning tekib elektrikatkestus. Jüri Aarma möödus sealt aga jalge ette vaatamata, kuid siiski ei ole ta koperdanud. Proua Reille't mängis Piret Rauk. Naine allus oma mehele ning ei julgenud oma arvamust välja õelda. Tal oli nagu mingi surve peal, mis teda tagasi hoiab ning liigagi korralikuks muudab. Perekond Houille'de pool viibides ning probleemide üle vaieldes, väljus naine pinge alt ning astus mehele vastu, visates abikaasa oluliseima asja, mobiili, lillevaasi. Näitleja kehakeelest võis lugeda, et proua Reille tundis end külalisena ebamugavalt, kuna diivanil istudes olid tal jalad kokku surutud ja selg sirgus. Piret Rauga mitmekülgsed oskused mängida kord viisakat ja tagasihoidlikku naist ning äkki muutuda närviliseks ja karjuvaks, olid väga veenvad ning tõepärased.
annaabi.ee 
