Metsabotaanika
Kõrged kännu- ja tüvemättad kujundavad muutliku mikroreljeefi.
Muld: pikaajaliselt ja intensiivselt kuivendatud mitmesuguse sügavusega madalsoo- M´´, M
´´´ või siirdesoomullad S´, S´´, S´´´, mis ülaosas, harvem (lodutekkelises alltüübis)
kogu lasundi ulatuses on hästi lagunenud. Metsakõdu (O-horisont) tüsedus on 2-10
cm, järgneb mustjas- või hallikaspruun hästi lagunenud sõmerja struktuuriga kuni 20
cm tüsedune kõduturba (T-hotisont) kiht. Lasundi alumised kihid on, sõltuvalt
lähtetüübist, mitmesuguse lagunemisastme ja koostisega. Mullareaktsioon taime
juurte piirkonnas on lähtetüübist olenevalt erineva happesusega (pHKCl 4,0-6,5) ning
küllastusastmega (40-80%).
Veereziim: Põhjavesi vegetatsiooniperioodil 30-80 cm maapinnast.
Puurinne: domineerib kuusk, kuivenduseelsest perioodist võib olla säilinud sangleppi, saari,
kaski või mände. Boniteet I III.
annaabi.ee 
