"hostiana" - 1 õppematerjal

Eksami kordamisküsimuste vastused

Puistute olukorda saab parandada kuivendamisega. Pärast kuivendamist võib boniteet ulatuda III. Alusmets hõre koosnedes h. paakspuust, pajuliikidest, h. kadakast, h. pihlakast jt. liikidest. Alustaimestikus domineerivad kõrrelised (kastikud, tarnad), h. pilliroog (Phragmites australis). Kõrrelistest on levinumad h. sinihelmikas, jäneskastik, sookastik, lubikas, luht-kastevars, tarnadest sõrm- , tupp-, hirss- (Carex panicea), raud- (C. davalliana), ääris- (C. hostiana) ja harilik tarn (C. nigra). Mätastel kasvavad h. mustikas ja h. pohl, esimene eriti kuusepuistute korral. Samblarinne on üsna katkendlik, peamiselt mätastel kasvavad palusammal, laanik, kaksikhambad, h. karusammal, tüviksammal ja erinevad turbasamblad. Raiestikel toimub LU peamiselt sookasega, samuti suureneb seal kõrreliste ohtrus ja sammaldest karusambla ja turbasammalde katvus. Kultiveeritakse Mä, kuni 6000 tk ha-le, sangleppa kuni 3000 tk ha-le, arukaske kuni 3000 tk ha-le,