Arvuti võrgu referaat
domeenidevahelistes marsruuterites ning võimaldab oluliselt suurendada võimalike internetiaadresside arvu.
Praegu kasutavad CIDR'it praktiliselt kõik lüüsihostid Interneti magistraalvõrgus ning Interneti haldamisega
tegelevad organisatsioonid loodavad, et seda kasutavad marsruutimiseks kõik internetiteenuse pakkujad (ISP) .
Esialgne internetiprotokoll defineeris IP aadresse neljast klassist koosneva struktuuri alusel, millest
enimkasutatav oli klass B. Selles klassis on ruumi kuni 65533 hostiaadressile. Probleem oli siin selles, et kui
organisatsioon vajas enam kui 254 hosti, kuid palju vähem kui B-klassis võimalikud 65533 hosti, läks suur hulk
organisatsioonile eraldatud aadressidest lihtsalt "raisku" (jäi kasutamata) ja nii hakkas vabade IP-aadresside
arv kiiresti vähenema. CIDR lahendas selle probleemi, pakkudes uut ja paindlikumat meetodit võrguaadresside
määramiseks marsruuterites. Internetiprotokolli uus versioon IPv6 võimaldab kasutada 128-bitiseid aadresse,