Bütsantsi diplomaatia
ässitas ta nende vastu avaarid.
Vandaalidest jagu saamiseks meelitas ta enda poole idagootid. Idagootidest sai ta
jagu frankide abiga.
Itaalias ja Aafrikas kasutas ta oma huvides sotsiaalseid vastuolusid. Rooma
maaomanikele ja katoliku kirikule ei meeldinud ostgootide võim ja tänu sellele
õnnestus tal 555 aastal kehtestada Roomas Bütsantsi võim.
Kui vaenlast ei õnnestunud ära osta või sõjalise jõuga alistada, siis võeti appi
majandusblokaad. Vaenlaseks nr 1 oli Sassaniitide Pärsia Hosrov I ajal.
Selleks, et Pärsia ei saaks olla vahendajaks kaubanduses India ja Hiinaga, püüdis
Justinianus suunata kaubateed Punase mere kaudu.
Kaupmehed, kes kauplesid barbaritega, pidid riiki varustama kõikvõimaliku
infoga nende maade kohta. Külma sõja ajal kasutati ärimehi ja
kaubandusesindusi samuti luuretegevuse huvides.
Kaupmehed laiendasid oluliselt Bütsantsi mõjuvõimu maailmas. Kaupmeeste
järel tulid misjonärid. Kristluse levitamine oli üks võimu kindlustamise
vahendeid
annaabi.ee 
