Rahvusvahelised suhted ja diplomaatia Roomas
Pärast Constaninuse (306-337) surma valitsesid ida- ja lääneosa eri
keisrid.
Peale Theodosius I surma 395 lagunes impeerium lõplikult. Viimased
Lääne-Rooma keisrid olid sisuliselt germaani väepealike käsilased ja riik
hävis Suure rahvasterändamise käigus. 476 kukutas Odoaker viimase
keisri Romulus Augustuluse.
Rooma riigi võimsust ei määranud mitte ainult majandus ja sõjavägi
vaid ka oskuslik diplomaatia.
Analoogiliselt Kreeka proxeniale oli roomlastel ius hospitii institutsioon
(külalislahkus).
Tülid, mis tekkisid hõimude ja hõimuliitude vahel pidid lahendama
ilmalike funktsioonidega preestrite kolleegium fetiales. Sinna kuulus 20
kõige tähtsamate suguvõsade esindajad ja nende amet oli eluaegne.
Nende riietus ei olnud tänapäeva mõistes mugav. Lisaks villasest riides
rüüle pidid nad pea peal kandma kapitooliumi künkalt kaevatud
rohukamarat, mille ümber oli sallikujuline side.
Rohukamar sümboliseeris maad, mida nad esindasid
annaabi.ee 
