INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED
säilinud) infektsioonitekitaja aktiveerumisega (näiteks Mycobacterium tuberculosis).
Sekundaarselt endogeensed HI tekitajad omandab patsient haiglasoleku jooksul, need
koloniseerivad suurtes hulkades tema nahka või limaskesti. Enamasti on tegemist
antibiootikumide suhtes multiresistentsete suurenenud virulentsusega mikroobitüvedega.
Patsiendi immunoloogilisest seisundist oleneb, kas tekib HI või mitte.
Hospitaalinfektsiooniks loetakse:
· haavainfektsioonid, mis ilmnevad 30 päeva jooksul pärast operatsiooni;
· implantaadi infektsioonid, mis ilmnevad 1 aasta jooksul pärast operatsiooni.
Hospitaalinfektsiooni olemasolu määravad:
1. Kliinilised (t°, infiltraat, turse, punetus, valu jms.) uuringud;
2. Laboratoorsed ( leukotsütoos, C- reaktiivse valgu kvantitatiivne tõus) uuringud;
3. Mikrobioloogilised uuringud (haigustekitajate isoleerimine, antigeeni või antikehade
annaabi.ee 
