Hotellinduse ajalugu
(peremehe, kõrtsmiku) range vastutus külastaja kaasatoodud asjade eest. Need korraldused ja
sätted võeti Rooma õigusest üle ka Austria ja Saksamaa koodeksisse. Prantsusmaal seati
ööbimiskohtade külastajate registreerimise kohustus sisse tunduvalt hiljem alles 1407.a.
Keskajal oli külaliste majutamisel suur osa kirikul (palverändurid). Kloostrite juurde tekkisid
uut tüüpi ööbimiskohad hospiitsid (ladinakeelsest sõnast hospes külalislahke peremees).
Hospiitsid on lihtsalt sisustatud majutuskohad, mida organiseerisid ja pidasid üleval mungad
või religioossed ühendused. Neid võis sageli leida palverännakukirikute läheduses ja
roomlaste kaubateede ääres.
Et Vana-Rooma impeeriumi kodanikele ei olnud tundmatud Alpid oma hüvedega (värske õhk,
looduse ilu, kuuma- ja terviseallikad), siis rajati hospiitse ka Alpi teede kõrgeimate ja
raskeimate läbipääsude juurde. Läbisõitjaid teenindasid mungad, külalistele pakuti ka
annaabi.ee 
