Hotellinduse ajalugu
Kloostrite juurde tekkisid
uut tüüpi ööbimiskohad hospiitsid (ladinakeelsest sõnast hospes külalislahke peremees).
Hospiitsid on lihtsalt sisustatud majutuskohad, mida organiseerisid ja pidasid üleval mungad
või religioossed ühendused. Neid võis sageli leida palverännakukirikute läheduses ja
roomlaste kaubateede ääres.
Et Vana-Rooma impeeriumi kodanikele ei olnud tundmatud Alpid oma hüvedega (värske õhk,
looduse ilu, kuuma- ja terviseallikad), siis rajati hospiitse ka Alpi teede kõrgeimate ja
raskeimate läbipääsude juurde. Läbisõitjaid teenindasid mungad, külalistele pakuti ka
võimalust osa võtta religioossetest üritustest. Selliste öömajade andmine oli puhtalt
heategevuslik.
13. sajandil tekkisid ka Kesk-Euroopa maades võõrastemajad ja trahterid, mida saab käsitleda
kui hotelli eelkäijatena.
Võõraste rändurite (peamiselt kaupmeeste) majutamise vajadus käis käsikäes kaubanduse
arenemisega, kaubanduskeskuste kujunemisega