· 15. saj kujunesid Tallinnas ja Tartust kivilinnad, Narva ja Viljandi jõudsid niikaugele 16. saj. · Linnaelu keskuseks oli turuplats, mida ääristasid väikesed poed, selle äärde rajati ka raekoda. · Üldise antisanitaarse olukorra tõttu levisid nakkushaigused. · Suureks ohuks linnadele keskajal olid tulekahjud ja "must surm" e.katk. · Leeprat e. Pidalitõbe põdevad inimesed paigutati linnast eemale asuvatesse spets. hospidalitesse e. seekidesse. Rahvastik: · Tallinnas oli 15 sajandil 7000-8000 elanikku, Tartus 5000-6000 . · Suuremat osa kodanikkonnas etendasid sakslased, elanike arvult oli linnades enim eestlasi. · Kui talupoeg oli linnas olnud 1 aasta ja 1 päev siis kaitses linn tema isikut,s.t."linnaõhk tegi vabaks" Katoliku kirik ja usupuhastus: Kirikukorraldus Eesti alal:
ehk agulitesse. · 15. saj kujunesid Tallinnas ja Tartust kivilinnad, Narva ja Viljandi jõudsid niikaugele 16. saj. · Linnaelu keskuseks oli turuplats, mida ääristasid väikesed poed, selle äärde rajati ka raekoda. · Üldise antisanitaarse olukorra tõttu levisid nakkushaigused. · Suureks ohuks linnadele keskajal olid tulekahjud ja "must surm" e.katk. · Leeprat e. Pidalitõbe põdevad inimesed paigutati linnast eemale asuvatesse spets. hospidalitesse e. seekidesse. Rahvastik: · Tallinnas oli 15 sajandil 70008000 elanikku, Tartus 50006000. · Suuremat osa kodanikkonnas etendasid sakslased, elanike arvult oli linnades enim eestlasi. · Kui talupoeg oli linnas olnud 1 aasta ja 1 päev siis kaitses linn tema isikut,s.t."linnaõhk tegi vabaks" Katoliku kirik ja usupuhastus: Kirikukorraldus Eesti alal: · Kõrgeim kohapealne kiriklik võim oli Riia peapiiskop, kellele allusid Tartu, SaareLääne
annaabi.ee 
