EESTI RAHVAMUUSIKA
sündisid naaberrahvastelt õpitud paaristantsudest ning kontratantsudest (ingl k country
dance külatants) ja kadrillidest. Mõned lihtsa ehituse ja hoogsa liikumisega
paaristantsud nt polka, valss on tänapäeval üldtuntud. Segapaarides hakati tantsima
alates 19.-20. sajandi vahetusest. Üks esimesi paaristantse Eestis oli valsi vanem kuju
labajalavalss. Labajalavalssi tantsitakse täistallal ning kehahoiak on väärikas. 18. sajandi
teisel poolel ilmusid Eestisse valsi eri liigid (nt hosper, aleksandra-valss), mis olid välja
kasvanud austria, tsehhi ja saksa rahvatantsudest. 19. sajandi teisel poolel lisandusid neile
polka, reinlender, galopp, masurka, krakovjakk. Tantsudele on iseloomulik nn suletud
vorm, kus on kindlaks määratud tantsijate arv, paigutus ning liikumisjoonis.
Kontratantsud kujunesid inglise rahvatantsude põhjal ning said 17. -18. sajandil väga
armastatuks ka Euroopa kõrgemas seltskonnas. Eestis hästi tuntud kontratantsude rühm
annaabi.ee 
