Piet Mondrian
muutub ta välimus ametlikumaks, ta hakkab kandma ülikondi. See muutus on tõenäoliselt
tingitud sellest, et tema huvi looduse ja maastike vastu muutus ning hakkas huvituma linnast.
Mondriani töödes tõlgendab see tema huvi juhuslikkusesse ning ebakorrapärasusesse looduses
(näiteks kuidas oksad kasvava, pilvede kuju), aga tema enimtuntud maalid koosnevad
hoisontaalsetest ja vertikaalsetest joontest, kus hortisontaalsus väljendab feminiinsust ja
maisust, vertikaalsus maskuliinsust ja spirituaalsust. Tema neoplastitsistlikus perioodis oli
tema sihiks tekitada horisontaalsuse ja vertikaalsuse vahel tasakaal, olemaks universumi
seadustega kooskõlas,nagu tema seda uskus.
Kuskil 1909, 1910 jõudis tema läbimurre nii kaugele, et teda hakati pidama üheks Hollandi
avant- garde juhiks, kuigi painati teda ikka halva kriitikaga ajakirjanduses. 1910 sai temast
kunsti kogukonna ja kohtu täiskohaga liige
annaabi.ee 
