Eestlaste vabaduse järgjärguline kokkuvarisemine keskajal
B. 385). 1299. a. 7. I. kirjas, milles
Bonifatius VIII kutsub enese ette Liivi ordumeistri kaebealusena, loeme, et ordu hirmuvalitsuse
(tyrannidem) tõttu nende üle, kes uuesti ristiusku pöördusid (de novo ad fidem conversos),
paljud, kes muidu oleksid soovinud usklikuks saada (ad fidem converti), sel põhjusel tagasi
tõmbusid pöördumisest (U. B. 577).
18. III. 1299 räägib paavst Bonifatius VIII sellest, et paganate ristiusule vaenulik truudusetus
(paganorum horrenda perfidia, statui Christianae religionis infesta) himustab segada usklikkude
rahu ja on Taani kuninga ja tema vasallide vastu Eestimaal mitmel korral mässu tõstnud, tahtes
hävitada vasalle, et paganate võimu laiutada. Et seda ei sünniks, teeb paavst Tartu ja Saaremaa
piiskoppidele kohuseks vasalle kaitsta, et ristiusk jääks võitjaks (U. B. 581). Sama paavst
tähendab oma kirjas 7. XII. 1300, et Tallinna piiskopkonnas on vastristitute kõrval ,,veel palju
uskmatuid" (civitas et dioecesis
annaabi.ee 
