Descartes
nagu janu ja nälja tunnetus ja valu tajumine on meile Jumala poolt kaasa antud ja
kuna Jumal on alati tõene ja puhas, siis ei saa ka need aistingud olla muud kui
tõesed ja puhtad. Teiseks meis kõigis on teatud passiivne aistinguinstinkt, ehk võime
vastu võtta ja tunnetada ideid meelelistest asjadest, aga ma saan seda kasutada
üksnes siis, kui eksisteerib mingi aktiivne võime neid tekitada. Selleks tekitajaks
võime lugeda Jumalat, või kes nimetab seda saatuseks,saatanaks või horoskoobiks.
Kolmandaks, me tunnetame meeleliselt üksikobjekte meelelise tunnetuse ja vaimu
vahelise seosega saades nii osa tõest, mis on meisse talletunud kogemuste ja
varasemate teadmistega.
Mis aga räägib meelelise tunnetuse tõelisuse vastu, on see et me ei saa
puhtalt meeleliste aistingute kaudu omandatud teadmist nimetada kohe tõeseks, sest
see kõik, mida meie keha vahendab on nii ähmane ja segane. Samamoodi võib