Elektrooniline muusika
Umbes samal ajal tegeles saksa rahvakooliõpetaja ja organist Jörg Mager mikrointervallide
täpse tekitamisega ja konstrueeris instrumendid nimega elektrofon ja sfäärofon. Mager oli
tšehhi helilooja Alois Hába poolehoidja. Hába tegeles Ferruccio Busoni innustusel praktiliselt
6
mikrointervallidega. Mageri huvi intervallide vastu viis ta ka akustiku ja muusikatehnoloogi
Erich Moritz von Hornbosteli tegevuse uurimiseni, nii et meloodia helikõrguse muutumisel
säilitab alati sama kuju. Nii sündisid hiljem tema sfäärofon II, kaelidosfon ja elektrotoonorel.
1928. aastal Maurice Martenot' poolt ehitatud Ondes Martenot puhul oli tegu helisagedusi
liitva instrumendiga, vaid selle erinevusega, et helikõrguste muutmiseks oli vaid üks traat.
Olivier Messiaen kasutas seda instrumenti oma Turangalîla-sümfoonias, ning Arthur
Honegger oratooriumis “Jeanne d’Arc tuelriidal” .
1930