Maks toodab sappi. Hormoon transporditakse pärast väljutust efektorrakuni, efektorrakk selle hormooni jaoks tundlik retseptor. Hormoon saab avaldada mõju oma retseptori kaudu. Distants, millega hormoon tekib on alla mm. Mao limaskesta ECL rakud toodavad histamiini, ja toimub vastas olevale parietaalrakule. : KOPEERI SIIA PILT!!!!!!!!!hormoonide transport 1) Vere kaudu (endokriinne transport) 2) Parakriinne transport - hormoontransport rakuvälises ruumis vahetus naabruses olevatele rakkudele. 3) Neurokriinne närviraku aksonite kaudu toimuv transport, toimub neurosekretoorse raku tuumas ja sealt liigub hormoon piki aksonit närvilõpmele. Närv võib olla neuroendokriinne või neuroparakriinne (kui toimib naabruses olevale teisele neuronile). Hormoon tekib neuroni kehas, vabaneb sünapsipilusse 4) Autokriinne hormoon tekib samas rakus, milles ta vabanes. Rakk võib saata verre ka, aga
Maks toodab sappi. Hormoon transporditakse pärast väljutust efektorrakuni, efektrorrakk selle hormooni jaoks tundlik retseptor. Hormoon saab avaldada mõju oma retseptori kaudu. Ta võib ringelda, aga retseptorita mõju ei avalda Distants, millega hormoon tekib...... Mao limaskesta ECL rakud toodavad histamiini, ja toimub vastas olevale parietaalrakule. Efektorrakk võib liikuda: KOPEERI SIIA PILT!!!!!!!!! 1) Vere kaudu (endokriinne transport) 2) Parakriinne transport - hormoontransport rakuvälises ruumis vahetus naabruses olevatele rakkudele. 3) Neurokriinne närviraku aksonite kaudu toimuv transport, toimub neurosekretoorse raku tuumas ja sealt liigub hormoon piki aksonit närvilõpmele. Närv võib olla neuroendokriinne või neuroparakriinne (kui tomibi naabruses olevale teisele neuronile). Hormoon tekib neuroni kehas, vabaneb sünapsipilusse 4) Autokriinne hormoon tekib samas rakus, milles ta vabanes.............
unustamine poole pealt. b. Vananemine avaldub väljanägemises: kehahoid, pigmentatsioon, naha struktuur Vananemise bioloogilised põhjused 1) Organismi sisesed a. Mutatsioonid DNA-s, kasvajate teke b. Kromosoomi telomeeride kulumine, keharakud loomadel saavad jaguneda kindel arv kordi, pärast seda nad surevad. c. Häired organismisiseses transpordis, nt. vereringes veresoonte lupjumine, hormoontransport, hapniku transport, närvi ülekanded. d. Biobarjääride terviklikkuse kadu, nt. kroonilised haavandid 2) Organismi välised a. Vabad radikaalid keskkonnast. Päike. b. Vaegused. Toitelised vaegus. Eriti ohtlik mikrotoitainete vaegus. c. Haigustekitajad. Pideva kohaloluga haigustekitajad. Nt. vaikivas olekus viirusnakkused, püsiparasiidid. d. Kliimaolud kuuma kliima. Organismi loomulik kaitse vananemise vastu