Seedimisprotsesside füsioloogia
teadliku taju või autonoomsete reflekside vallandumise. Sensorid võivad paikneda
epiteelirakkudes, lihaskihis (olles tundlikud venitusele) või seedekulglas (olles
tundlikud sisu konsistentsile, osmootse rõhu või pH suhtes).
Aferentsed autonoomsed kiud kulgevad nii sümpaatiliste kui
parasümpaatiliste närvide koosseisus kesknärvisüsteemi.
3.2. Difuusne neuroendokriinne süsteem seedekulglas. Seedeelundite
endokriinne funktsioon.
Seedekulgla kuulub organismi kõige hormooniderikkamate ja
hormoonaktiivsemate elundkondade hulka. Seedekulgla limaskestas on
diferentseeritud 18 rakutüüpi, milles on tõestatud gastrointestinaalse toimega
hormoonide või peptiidide olemasolu. Klassikalised GI hormoonid on gastriin,
sekretiin, koletsüstokiniin, mis vastava ärrituse puhul lähevad verre ning
avaldavad oma toimet lõpporganile. Bioloogiliselt aktiivsed peptiidid ei vasta
kõigile hormooni kriteeriumidele, kuid avaldavad GI hormoonide omaga sarnast
toimet