Diabeet
Alguses reageerib pankreas üha rohkema
insuliini tootmisega, kuid pikapeale see väheneb.
II tüübi diabeet tabab üldjuhul ülekaalulisi , üle 40 aastaseid inimesi, kuid see võib tekkida ka
varem. Põhjuseks on istuv, mitteliikuv eluviis ning tarbitakse liiga palju ja ebaõiget toitu. On
ka väiteid, mis ütlevad, et II tüüpi diabeeti haigestuvad suurema tõenäosusega madala
sünnikaaluga inimesed, mõningate retseptiravimite (näiteks kortikosteroidide) tarvitajad ja
hormonaaltalitluse häiretega (näiteks kilpnäärme ületalitlus ja Cushingi sündroom) inimesed.
Teist tüüpi diabeedi riskitegurid on :
· Pärilikkus ehk diabeet lähisugulastel
· Ülekaalulisus
· Metaboolne sündroom: vererasvade normist kõrgem tase, kõrgenenud vererõhk,
vöökoha rasvumine, kõrgenenud veresuhkur
· Naistel põetud rasedusaegne diabeet.
DIABEEDI TÜSISTUSED.
Diabeet võib aastatega kahjustada peaaegu kõiki elundeid. Tüsistused ei teki kõikidel