Tarbimissotsioloogia
kasutati ka väga palju erinevaid objekte, millel oli erinev tähendus.
Sellele vaatamata on enamus tarbimiskultuuri ja tarbimisühiskonna kohta kirjutatud
käsitlustest negatiivses toonis. Tarbimiskultuur on olnud pigem hukkamõistev sõna kui
kirjeldav sõna. Marxi traditsioon on eriti tugev: alates tarbekaupade fetisismist ja
võõrandumisest kuni 50ndate kriitiliste teoreetikuteni: Marcuse, Baudrillard, Adorno,
Horkhaimer: kultuuri kadumine, väärteadvus jne. Praegu räägitakse tarbimisest kriitiliselt
ökoideoloogia raamides.
Mõned hüüdjad hääled kõrbes on tarbimisest rääkinud ka positiivselt, mõeldes loovale
tarbimisele, asjade teistmoodi kasutamisele näiteks Hebdidge ja Willis noorte
subkultuurist rääkides. Mõned on püüdnud rääkida tänapäevasest tarbimisest ka
neutraalselt, näteks Miller. Tema kuulus tees on see, et kui USA asemel oleks
annaabi.ee 
