on jõu liikumise suunaline komponent. Liikumise suunaga risti olev jõud või jõu komponent tööd ei tee. Gravitatsioonijõu poolt tehtav töö sõltub keha kõrguse muudust A=mgh h on keha alg- ja lõppasukoha kõrguste vahe. Levinud on valem kujul Kui keha liigub vertikaalselt, võrdud kõrguse muut nihkega. Ülesse liikudes teeb gravitatsiooni jõud negatiivset tööd, keha kineetiline energia väheneb. Takistusjõu puutumisel suureneb sama palju keha potentsiaalne energia. Horisontaalsuunalisel liikumisel gravitatsioonijõud tööd ei tee. Vedru elastsusjõud töö sõltud vedru elastsus- tegurist k ja vedru otsa koordinaadist x. Vedru elastsusjõu töö on positiivne kui vedru otsas olev keha on liikumise lõpul tasakaaluasendile lähemal ja negatiivne kui keha on tasakaaluasendist kaugemal. Kui vedru küljes olev keha on paigal enne ja pärast nihutamist, siis on temale rakendatud välisjõudude töö võrdne ja vastasmärgiline vedru elastsusjõu tööga.
Pöörlemisel vasemale tekib kupli suhteline liikumine mõlemas horisontaalkanalis paremale, eesliikuvas poolringkanalis utrikulopetaalselt s.o esikus paikneva mõigu suunas. Tasakaaluelundi teise osa sensorirakud paiknevad esiku ehk vestiibuli mõigus ja ümarkotikeses, seetõttu nimetatakse seda ka vestibulaarelundiks. Mõik paikneb horisontaal-, ümerkotike vertikaaltasandis. Sensorirakkude sellise paigutuse tõttu on võimalik reageerida nii vertikaal- kui horisontaalsuunalisel sirgjoonelisel liikumisel tekkivale kiirendusele. Mõigus ja ümarkotikeses asuvad sensorirakud, mille karvakesed ulatuvad rakke katvasse, sültjat massi meenutavasse membraani. See sisaldab polüsahhariide ja kaltsiidikristalle, mida seetõttu nimetatakse otoliit- ehk statoliitmembraaniks. Otoliitmembraani tihedus on ümbritseva vedeliku omast umbes 2,2 korda suurem. Raskusjõu muutumisel, sirjoonelisel kiirendusel paikneb
annaabi.ee 
