Riigiõigus
Negatiivne on see, et
detailides see teooria meile vastust ei anna. Probleemiks on, et enamik norme lähtub nii era- kui
ka avalikust õigusest. Nt võlaõiguse normid pole ainult erahuvides, vaid vägagi avalikes
huvides, et valitseks õigusrahu. Või ehitus- ja plaanerimisõiguse normid, mis on nii avalikes
kui ka erahuvides. Või ka korrakaitseõigus.
Subordinatsiooni ehk alluvusteooria avalikus õiguses valitseb subordinatsioon, ülevalt alla;
eraõiguses valitseb ordinatsioon ehk horisontaalsuhe. Kõik need teooriad püüavad positiivselt
määratleda avalikku õigust. Eraõigus ei ole avalik õigus. Positiivne külg on see, et ta toob
selgelt välja avaliku õiguse erisuse.
Subjektiteooria avaliku õiguse hulka kuuluvad need normid, mis õigustavad või kohustavad
riiki või mõnda muud avaliku võimu kandjat. See teooria ei võimalda lahendada küsimust siis,
kui riik või avaliku võimu kandja osaleb eraõigussuhtes. Ka riik võib osta turult kaupu, see on
eraõiguslik teguviis