Eesti geograafia
kokkukantud setteteist. Nende pind peamiselt tasane.
Jääsulamisvee äravooluorud on liustikujõetekkelised kulutuspinnavormid. Erinevalt tavalistest jõeorgudest ei
arvesta need sageli nüüdisreljeefi kallakust.
Mõhn Liivast ja kruusast koosnev liustiku sulamisveetekkeline positiivne pinnavorm, enamasti ümara põhiplaaniga.
Jagunevad:
Fluvioglatsiaalne e. fluviomõhn
Koosnevad valdavalt horisontaalkihilistest aleuriitidest ja on kujunenud liuskujääst. Laed on tasasemad ja nõlvad
järsemad.
Limnoglatsiaalne e. limnomõhn
Koosneb jämedateralistest setetest ning on tõenäoliselt kujunenud lõhederohkem jääserva ja irdjääpangaste
vahelistes avalõhedes valdavalt vooluveelistes tingimustes.
Segamõhn
Enim levinud Eestis on küngasmõhn (ümarja põhijoonisega), leidub ka lavamõhnasid.
Jääjärvede kuhjetasandikud
annaabi.ee 
