Eesti taimestik
ning merevesi ujutab neid üle üksnes
tugevamate tuultega. Pohiline
väärtus oli rannaniitudel karjamaana, sest maapind on niitmiseks enamasti liiga
ebatasane ja kivine. Karjatamata voI niitmata rannaniidud roostuvad, seda on soodustanud ka pehmed talved
(puudub jääkulutav tegevus).
IV Soostunud rohumaad
on liigniisketel toorhuumuslikel või kuni 30 cm tüsedusega turba horisoniga muldadel, mis asuvad väljaspool
veekogude perioodilist eüleujutuste piirkonda. Soostuvad niidud on ülemikukooslused aruniitude ja soorohumaade
vahel. Eristatakse rohketoitelisi (liigirikkaid) ja vähetoitelisi(liigivaeseid) soostuvaid rohumaid. Taimestikus esineb
ohtralt tarnu ja sootaimi. Tavalised on harilik tarn, hirsstarn, luht-kastevars, tedremaran, angervaks, peetrilehtjne.
V Soorohumaad
turbakihi paksus on üle 30 cm, alaliselt liigniisked. Taimkattes valitsevad sootaimed.
annaabi.ee 
