Astronoomia konspekt
teki ning tegemist on mitteloojuva taevakehaga. Ka ei läbi taevakeha B
esimest vertikaali. Taevakeha alumine kulminatsioon toimub punktis b4
horisondi kohal, mis on kõigile mitteloojuvatele taevakehadele omane.
Nüüd uurime taevakeha F liikumist, mille deklinatsiooni väärtus on
enam-vähem võrdne taevakeha B omaga, ainult S-suunaline, s.t. laiusega
erinimeline. Tema paralleel kulgeb täielikult allpool horisonti, ülemine
kulminatsioonipunkt ei ulatu horisonditasandini ja järelikult on see
taevakeha antud tingimustel mittetõusev, vaatlejale nähtamatu.
Eeltoodud näidetest järeldub, et taevakehade ööpäevase liikumise
eripärad sõltuvad nende deklinatsioonide ja vaatleja geograafilise laiuse
väärtuste omavahelisest suhtest.Nii saame tuletada erinevate ilmingute
toimumise või mittetoimumise tingimused.
Joonis 21 aitab neid tingimusi tuletada. Taevasfäär on joonisel
projekteeritud vaatleja meridiaani tasandile selline pilt tekib, kui