Platoni õpetus olevast.
Dialoogi tekst ei anna neile küsimustele ühetähenduslikku vastust.
Parmenidese poolt esitatud argumentatsioonid on aga järgmised:
1. Raskused küsimusega – millistest asjadest on õigupoolest ideed olemas?
2. Raskused, mis tulenevad õpetusest, et meeltega tajutavad asjad on osavõtu
(partitsipatsiooni) vahekorras ideedega.
3. Raskused, mis tulenevad ettekujutusest, et meeleliselt tajutavad asjad omavad
ideedest lahutatud eksistentsi (horismos).
1. Siin toimib Parmenides lihtsalt: ta loetleb Sokratesele erinevaid nähtusi ja küsib,
kas tema arvates on olemas loetletud asjade ideid. Nendeks nähtusteks on: 1)
samasus, ühtsus jt. matemaatilised mõisted; 2) õiglus, kaunidus, hüvelisus; 3)
inimene, tuli, vesi jt. sedalaadi asjad ja viimaks 4) mustus, pori, karvad jms. Kahe
9
Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053.
annaabi.ee 
