Vanaaja maailmaimed
Teda nimetati sesep-anh, see tähendab (valitseja) "elav-kuju." Alles hiljem panid kreeklased
talle nimeks sfinks. Araablased nimetavad seda hiiglakuju "õuduse isaks." Heledas kuupaistes
tekkiv varjude mäng muudab ta küllaltki hirmuäratavaks. Maailmas pole sfinksist suuremat
kuju. Sfinks on maailma suurim skulptuur ja ka maailma suurim raidkuju.( Kinggi 1996:32)
Peale saja-aastast uurimist tegid egüptoloogid kindlaks kuju tõelise nime-Horemahet, ehk
"Hor horisondil". Hor tähendas jumalaks saanud valitsejat ja horisont kohta, kus see valitseja
pärast surma päikesejumalaga ühineb. Täielikult tähendas nimi seega "Hafra elav kuju".
Niisiis kujutas sfinks Hafrat (Chepreni) jumalat ja lõvi oma püramiidi valvamas.( Kinggi
1996:32)
CHEOPSI püramiid ehk vaarao Hufu püramiid (elas 27 saj. e. Kr.) on 137 meetrit kõrge. Ta
koosneb enam kui 2,25 miljonist lubjakiviplokist, mida murti lähedal asuvast karjäärist. Iga