ja Soomega (idas ja lõunas, 727 km). Peale maismaaosa hõlmab Norra ka loodes asuvat Jan Mayenit ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi. Kuningriigi kogupindala on 385 199 km², millest 6% moodustavad siseveed. Tähtsaimad linnad Norras on pealinn Oslo, Bergen, Trondheim, ja Stavanger. Ajalugu Kiviaeg Arvatakse, et Norra esmaasustus pärineb ajast umbes 10 500 eKr. Sel ajal oli Norra läänerannik juba jäävaba. Vanim teadaolev asulakoht on Hordalandis Øygardeni vallas Blomvågis. Sealsed esemed on dateeritud aega 10 500 eKr. Norra paleoliitikumi kultuuride seas on Fosna kultuur, Komsa kultuur ja Nøstveti kultuur. Umbes 9000 eKr sai alguse Fosna kompleks (kuhu arvatakse Norra vanimad kultuurid), mis kestis umbes 4500. aastani eKr. Ta on saanud nime Fosna leiukoha järgi Kristiansundi lähedal. Rööbiti tekkis Põhja-Norras Komsa kultuur mis on saanud nime Komsafjelli leiukoha järgi Alta lähedal. Umbes samal ajal algavad ka kaljujoonised
Norra Kuningriigi põhjapoolseim punkt on Rossøya saarel Kirdemaast põhjas (80°49'44"N). Norra mandriosa lõunapoolseim punkt on Lindesnesi poolsaare otsas paiknev neem Lindesnesi vallas Vest-Agderis (57°58'46"N). Norra põhiosa ja ühtlasi Norra Kuningriigi lõunapoolseim punkt onPyseni skäär Mandali vallas (57°57'31" N). Norra mandriosa läänepoolseim punkt on Vardetangen Lindåsi poolsaarel Hordalandis Austrheimi vallas (4°56'43"E). Norra põhiosa läänepoolseim punkt on Holmebåen Utværi tuletornist edelas (4°29'57"E). Norra Kuningriigi läänepoolseim punkt on Høybergodden Jan Mayenil (9°04'39"W). Norra mandriosa idapoolseim punkt on Kibergneset Finnmargis Vardø vallas (31°03'52"E). Norra põhiosa idapoolseim punkt on Hornøya Vardø vallas (31°10'07"E). Norra Kuningriigi idapoolseim punkt on Kræmerpynten Kvitøya saarel Svalbard (33°30'59"E). Mõõtmed
annaabi.ee 
