vähem. Riigid: Austraalia, India, Venezuela, Keenia. Mullad: ferralliitmullad Taimed: 1-2m kõrrelised, Tüüpilised taimed: sõrmrohi, akaatsia, ahvileivapuu, palm, pudelpuu, purpur-hiidhirss Kultuurtaimed: mais, maniokk, bataat, tee, kohv, puuvill. Tüüpilised loomad: ninasarvik, aafrika elevant, sebra, emu, hüaan, termiit, lõvi, koaala. Inimeste tegevusalad: karjakasvatus, vee hankimine, turism, (põlluharimine) KÕRB: Kliimavööde: troopiline Asukoht: pöörijoonte piirkond, külmade hooviste naabruses, kuivades siseosades. Kliima: kuum, kuiv, sajab väga harva, suur temp. Kõikumine, aurumine on suurem kui sademete hulk, kuivad ja kuumad tuuled, liivatormid. Riigid: Austraalia, Namiibia, Argentiina, Saudi-araabia, Egiptus, Alzeeria, Liibüa. Kõrbete liigid: kivikõrb, liivakõrb, savikõrb, soolakõrb, lössikõrb. Mullad: Hallmuld Taimed: Põõsad ja poolpõõsad, väiksed lehed, tihti asendunud okastega, lühiealised, lihakad lehed ja varred niiskuse hoidmiseks.
kuhjunud liivikud. Liivaalade keskele jääb suuri soostikke, enamasti rabasid. Suurim neist on Laukasoo Loobu jõe paremal kaldal. Lahemaa rahvuspargi veeala hõlmab Soome laht. Laht on madal, ent väga vahelduva põhjareljeefiga: isegi lahe keskosas võib vee sügavus ulatuda mõne meetrini, samas küündib sügavus mitmel pool üle 100 m. Soome lahe veed on Läänemere ühed magedamad, piki lõunarannikut on täheldatav hooviste süsteem läänest itta. Lahemaal on Soome lahe rannajoon tugevasti liigestatud. Selle pikkus rahvuspargi piires on ca 145 km, linnulennult on vahemaa ühest äärmuspunktist teise vaid 46 km. Rannikul esineb rohkelt madalikke ja rannad on üldiselt kivised, eriti Juminda-Tapurla-Virve ja Lobi-Pedassaare-Vergi piirkonnas. 3.2 Vetevõrk Lahemaa rahvuspargis asuvad peamised jõed on Altja oja, Kolga jõgi, Loo jõgi, Loobu jõgi, Mustoja oja, Pudisoo jõgi, Valgejõgi ja Võsu jõgi
annaabi.ee 
