"Anne Boleyni õnn ja hukk" - Robert Widl
silmadega Anne'i.
Midagi sellist ei saa ega tohi kunagi juhtuda tema endaga, tõotab salajas see väike
neiu, kes näib juba üsna hästi mõistvat, mida ta tahab.
Anne torkab kuidagi silma. Sellega, kuidas ta näiliselt osavõtmatult täidab oma
kerget teenistust õukonnas, olgugi et selle osavõtmatuse maski taga näib ülimalt ärgas
silm, ülimalt ärgas süda juba midagi ootavat. Aga mida siis ?
Sagedasti hiilib hoovipreili silme all ringi üks noorhärra, jäädes harva silma
kuningannale, kes enamasti kusagil nisis päevavalguse käes tikib ühe või kahe
vanema õuedaami seltsis kas siis altarikatet või vesperikuube või kaunistab vilunult
oma abikaasa puhtast siidist särke.
Anne'i elavad, ülierksad silmad avastavad noormehe kohe. Too on pikk ja peenike
nagu piitsavars, natuke kõlkuv oma veel lihvimata liigutustes...
Elavad ja ärksad pole mitte ainult Anne'i silmad, vaid ka tema mõistus...
annaabi.ee 
