Tõde ja Õigus II Terve tekst
Järgmisel päeval, kus tal koolis ei olnud ainustki tundi, andis
härra Maurus Indrekule pärast lõunat kirja ja käskis selle viia härra Schulzile.
,,Hoidke seda hoolega," ütles ta, ,,siin on raha sees. Andke kiri ära ja tulge kohe. Mitte rääkima
jääda, mitte seda vana narri kuulata, sest tema armastab rääkida, kui keegi teda kuulab."
Kirja aadress juhatas Indreku linnaserva, kus voorimehed ühes vankri ja hobusega kevadeti
porri mõnikord kinni jäid. Kuski väikeses hoovipealses majas asus härra Schulz. Ukse ees
väljas pakuvirnal istus keegi taaditudike märtsikuu päikese paistel. Indrek küsis temalt härra
Schulzi, aga vanake ei vastanud, nagu viibiks ta nii sügavais mõtteis. Ukse avas Indrekule härra
Schulz ise.
,,Aa, see olete teie!" hüüdis ta, nagu oleks tal Indreku tulekust üpris hea meel. ,,Olge head, olge
head, astuge sisse, astuge sisse. Mul käib nii vähe külalisi, et..."
,,Mul on teile ainult see kiri ära anda," ütles Indrek.
annaabi.ee 
