10. Aastate jooksul on inimtegevuse tagajärjel looduslike rohtlate osakaal järjest vähenenud. Miks see nii on? Intensiivne asustus: igal pool tegevusalad, karjakasv, põllumajandus vajavad rohkem ala. 11. Nimeta kolm keskkonnaprobleemi, mis on tekkinud rohtlates inimtegevuse tagajärjel. 1) kõrbestumine 2) tolmutormid 3) tugevad vihmahood. 12. Selgita, kuidas tekivad uhtorud. Lisa pilt! Rohtlas langevad suvised sademed harilikult ägeda hoovihmana. Nõlvadest allakihutavad vihmaveenired uuristavad endale kiiresti sügava voolutee. Mõne vihmahoo järel võib saada sellest järskude kallastega mitme meetri sügavune uhtorg. Mõned uhtorud võivad olla kilomeetreid pikad ja mitukümmend meetrit sügavad. Kui neid tekib tihedasti, muutuvad suured maa-alad inimesele kasutuskõlbmatuks. Ameerikas kutsutakse uhtorgudest tihedasti läbitud rohtla-alasid badlandideks.
· Eriti ohtlik on olukord kevadel, kui põllud on üles haritud, aga taimed ei ole veel tõusnud.Siis algab tolmutorm. Suured tolmutormid viivad põldudelt minema palju mulda ja saagid hävivad. · Aastate jooksul võib maa muutuda täiesti viljatuks. · Tuulte takistamiseks istutatakse põldude vahele metsakaitseribasid. 23.09.2009 tolmutorm Ida- Austraalias Tolmutormid Venemaal ja Hiinas Ka suvine vihm on ohtlik. Rohtlas langevad suvised sademed harilikult ägeda hoovihmana. Nõlvadest voolavad alla vihmaveed uuristavad endale kiiresti sügava voolutee, sellest võib saada mitme meetri sügavune uhtorg. Mis loodusvööndi kliimadiagramm see on? Mis loodusvööndi kliimadiagramm see on?
violetne, sinine, helesinine ning seepärast näeme taevast sinisena. Aerosoolne kui ka vertikaalsuunas. Rünksajupilved on võimsad, tugevasti vertikaalsuunas hajumine- toimub suurtel osakestel seepärast on pilved valged. arenenud pilved. Sageli lillaka või roosa varjundiga annavad väga tugevaid Maa pöörlemistelje suuna muutused sademeid hoovihmana, hooglörtsina, hooglumena, kui ka lumekruupe, jääkruupe, Petsessioon- pöörleva keha pöörlemistelje pöörlemine ümber teise, ruumis rahet. Tihti kaasneb rünksajupilvedega äike, võib esineda tromb. paigaloleva telje. Atmosfääri koostis- N2 78%, O2 20,95%, Ar 0,93%. Peale selle võib olla ka
· Kariloomadest kasvatatakse peamiselt lihaveiseid ja lambaid. · Endises nõukogude liidus mindi suurte plaanide täitmisega niikaugele, et mitmed alad kõrbestusid. Nii sai Kalmõkkiast (Kaspia merest loodes) Euroopa esimene kõrb- peamine põhjus oli ülekarjatamine. · Rohtlavööndis esineb sageli tugevaid tuuli. Looduslikus rohtlas kaitseb mulda tihe rohukate, kuid põldudel see puudub. · Rohtlas langevad suvised suvised sademed harilikult ägeda hoovihmana. · Mõne vihmahoo järel võib saada sellest järskude kallastega mitme meetri sügavune uhtorg. Okasmets · Okasmetsad levivad laia katkematu vööndina läbi kogu Euraasia ja Põhja-Ameerika. Laialt on levinud okasmetsade teinegi nimetus taiga, mis on tulnud vene keelest, sest Siberis laiuvad suured okasmetsad. · Talved on sisemaal kärekülmad. · Taigast põhjapoole jääb matsatundra ja tuntra, lõunapoole segametsad ja sealt edasi laialehised metsad
pilvekese tekkest (Cumulus fractus). See pilveke kasvab nii horisontaal- kui ka vertikaalsuunas. Kui pilve alus on pikem kui kõrgus, on tegemist Cumulus humilisega. Kui pilv edasi areneb, võrdub varsti tema pikkus pikkusega ja nüüd on tegemist keskmiselt arenenud rünkpilvega, mida nim Cumulus mediocris. 2.Rünksajupilved(Cumulonimbus) on võimsad, tugevasti vertikaalsuunas arenenud pilved. Sageli on need pilved lillaka või roosa varjundiga annavad väga tugevaid sademeid hoovihmana, hooglörtsina, hooglumena, kui ka lumekruupe, jääkruupe, rahet. Tihti kaasneb rünksajupilvedega äike, võib esineda tromb 23. Maa pöörlemine sarnaneb vurri liikumisega. Kui anname vurrile hoo, pöörleb see mõnda aega ümber oma telje. Ent vurr ei pöörle väga kaua, sest teda takistavad õhk ja hõõrdumine vast maapinda
annaabi.ee 
