mis võib teatud tingimustel hakata kuhjuma veealusteks vallideks e rannabarrideks. 6.4. Jõgede toitumine ja veereziim Vee omaduste järgi võime öelda, missugustelt aladelt on vesi pärit. Jõe veerohkuse, veetaseme ja voolukiiruse muutumine pole juhuslik, vaid sõltub kindlatest looduslikest teguritest. Lühiajaline järsk ja juhuslik veetaseme tõus on seotud tulvaga. Tulvad esinevad jõgedele ebakorrapäraselt ja sugugi mitte igal aastal. Kõige sagedamini tekivad valglad sadanud hoovihmadest, aga tulva võib põhjustada ka ilma järsust soojenemisest tingitud lume ja liustikujää intensiivne sulamine. Neile jõgedele, mille toitumises on suur osatähtsus lumeveel, esineb suurvesi kevadel, suurematel laiustel ka suve algul. Kõrgmäestikest algavatel jõgedel esineb suurvesi suve keskpaigani. Piirkondades, kus esineb kaks suurveeperioodi, jääb nende vahele tavaliselt ka kaks madalveeperioodi: suvine ja talvine
*Pedosfäär e. mullastik on biosfääri osa, mis hõlmab maakoore pindmise kihi, milles mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. *Murenemine kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Murenemise käigus kivimid peenestuvad: kaljud->rahnud->kivid->kruus->liiv (ja pehmematest mineraalidest koosnevatest liivateradest savi). Kivide kruusaks muutumisel hakkab füüsikalise murenemise osakaal vähenema, sest väikese ruumalaga kehad soojenevad ühtlaselt ja ei teki enam lõhesid. Kõrbetes, kus liivaterad üksteise vastu hõõrdudes oma pinnakihte kulutavad, võivad liivaterad tolmuks peenestuda. Mullas, kus on orgaanilisi aineid ja niiskust, püsivad osakesed paigal ja murenemine jätkub keemilisel teel. Maismaa pinnakihti, kus murenemine toimub, nimetatakse murenemiskoorikuks. Selle paksus sõltub kivimite mi...
aastaajaline kõikumine. Looduslikud tegurid mõjutavad jõe veerohkust, veetaset ja voolukiirust, seega muutumised pole juhuslikud. Jõe veereziim, mis kajastab neid muutusi, saab korrapäraselt eristada esinevate fraasidena esinevaid suur- ja madalvett. Suur- ja madalvesi võivad maakera eri paigus esineda millal tahes. Veereziimi fraaside arv, kestus ja esinemise aeg on erinev. Lühiajaline järsk ja juhuslik veetaseme tõus on seotud tulvaga. Tulvad tekivad kõige sagedamini valglal sadanud hoovihmadest. Jõgedel, millel on suur tähtsus lumeveel esineb suurvesi kevadel, suurematel laiustel ka suve algul. Kõrgmägedes algavatel jõgedel esineb suurvesi suve keskpaigani. Kahe suurveeperioodi piirkondades esineb ka kaks madalveeperioodi: suvine ja talvine. Suvise madalvee põhjustab sademetehulga vähenemine ja kõrge temperatuur. Suvisel madalveeperioodi peamine toiteallikas on põhjavesi, millele lisandub ka vihmavesi
· Eutroofsed e rohketoiteline (mineraalainerikas ja huumusainevaene)järved on toitainete poolest rikkad. · Düstroofsed järved on huumustoitelised. (huumusainerikas) 32. Iseloomusta Eesti jõgede veereziimi. Aasta jooksul esineb kõikidel jõgedel veetaseme muutusi, mida nimetatakse veereziimiks. Kõrgvee (e. suurvee) ja madalvee vaheldumine on küllalt korrapärane, tulvade esinemine aga juhuslik. Viimased on Eestis tingitud peamiselt tugevatest hoovihmadest. Veetaseme kõikumised on erinevatel jõgedel aastati erinevad. Siiski võib kõigi Eesti jõgede veetasemete muutumises esile tuua teatud seaduspärasusi. Kevadine suurvesi, mis on kõige märgatavam, esineb lume sulamise ajal ja peale seda. Kui kiirele lumesulamisele lisanduvad ka rohked sademed, siis võib kevadine suurvesi põhjustada kõige ulatuslikumaid ja kauakestvamaid üleujutusi. Pehmete ja lumevaeste talvede järel kevadine suurvesi aga peaaegu puudub. Suvine madalvesi
annaabi.ee 
