Hitler
unistusi juudivabast maailmast ning keegi, isegi mitte kirikuisad, ei näinud toimuvas eetilist
probleemi. Inimestel oli silme ees pilt tulevasest "tuhandeaastasest rahuriigist", kus kurjus ( mille
põhjustajaks olid üldlevinud arvamuse kohaselt juudid ) on hävitatud ning saksa rahvas saab lõpuks
ometi võimaluse teoks teha oma rahumeelsete võimete tõelist potentsiaali, kus kunstnikud võivad
taas molberti taha asuda ja endised SS-lased mängivad hoovidel oma õnnelike lastega. Iga sakslane
mõistis, et sellise tuleviku nimel on ohvrid ja veri, kui halvad need muidu ka poleks, igati
õigustatud. Emad olid uhked oma poegade üle, kui need kõrge konkursiga militaarsesse sõjakooli
sisse said ning kaunid neiud olid truud SS-lastest noormeestele, kes äratasid kõigis austust, sest olid
valmis isamaale mistahes ohvrit tooma.( Raivo Nael)
Natsliku Saksamaa sõdurimoraal oli üldiselt kõrge ning juhtus ka seda, et ühe või teise kummalise
annaabi.ee 
