Jägala ja Keila jõed ja joad.
Joast allavoolu jääva kanjoni seinad
lasevad samuti maapõue mitmevärvilistel kihtidel särada.
Jägala juga, õigemini küll sellel asunud veski on äramärkimist leidnud juba 1241. aastal.
Rootsiaegsel (1688) kaardil on tollase veski asukoht juba täpselt üles tähendatud. Selle kaardi ja
tänapäevase situatsiooni põhjal on kindlaks tehtud, et juga on selle ajavahemiku jooksul
taganenud kiirusega u 17 cm aastas. Taganemine ei ole muidugi pinev, vaid hootiline ja seotud
suuremate, mitmemeetrise läbimõõduga paepangaste allavarisemisega.
1917. aastal ehitati Jägala joa energia ärakasutamiseks sellest umbes 1 km allavoolu väike
elektrijaam ja puupapivabrik. 1922. aastal ehitati joast umbes 2 km allavoolu Linnamäele 1500
KW võimsusega, Eesti mõistes suurejooneline hüdroelektrijaam.
Keila jõgi.
Üldandmed.
Soome lahe vesikonna pikim jõgi, mis voolab Rapla- ja Harjumaa territooriumil. Algab ta
annaabi.ee 
