Aga kui sul nööp puudub, siis märkab igaüks. 15. Ta on inimene nagu minagi, aga ta on mulle võõram kui puu. 16. Kui oled surnud, oled kole tähtis - kui elad, ei hooli sust keegi. 17. Usk viib üpris kergesti fanatismini. Sellepärast ongi kõik usud nii palju verd valanud. 18. See, mis meid kord varem koos hoidis, on nüüd purustatud. Tänapäeval oleme laiali pillatud nagu klaaspärlid katkenud niidi otsast. Midagi pole enam kindlat. 19. Rohkem on hoorasid naiste seas, kes iial mehega pole maganud, kui nende hulgas, kes sellega oma igapäevast leiba teenivad. 20. Armastuseta oled nagu laip puhkusel, muud midagi. 21. Vähe oli seda, mis alles oli jäänud. Ta elas, ja sellest oli küllalt. Ajal, kus kõik oli vankuma löönud, polnud tal mingit huvi midagi üles ehitada, mis lühikese aja pärast jälle kokku variseks. Parem lasta end voolust kanda, kui jõudu raisata, sest jõud oli ainus, mida ei saanud asendada
Midagi ei saa tagasi tuua. Midagi ei saa heaks teha. Muidu oleksime me kõik pühakud. Elul polnud kavatsust meid täiuslikeks teha. Täiuslik kuulub muuseumi." (Ravic Joanile) Lk 82 ,,Alati ootad, et inimesed oleksid jäägitult õnnelikud, kui nad surmasuust on pääsenud. Nad ei ole seda peaaegu kunagi." (Ravic Lucienne'st) /---/ ,,Mis mul üle jäi? Ma pidin riskima. Ma ei teadnud kedagi teist. Laps mis oleksin ma lapsega peale hakanud?" (Lucienne) Lk 84 ,,,,Rohkem hoorasid on naiste seas, kes iial mehega pole maganud, kui nende hulgas, kes sellega oma igapäevast rasket leiba teenivad. Abielunaistest rääkimata."" /---/ ,,Sa elav moraalikatekismus, mõtles Ravic. Sa vastik ja upsakas silmakirjatseja mida tead sa tolle äikese kübarategija üksildusest, kes vapralt sama ämmaemanda juurde läks, kes ta sõbratari ära oli vusserdanud, ja samasse haiglasse tuli, kus ta sõbratar suri, ja kes muud midagi selle