väheneb, sest asutakse elama küladesse ning lõpuks ongi alles ainult Leemet, kes on niiöelda viimane eestlane. Ta ei lähe teistega kaasa võtma ristiusku ega põldu harima, vaid tahab võidelda lootusetult tulevate uute kommetega. PROBLEEMISTIK: Minu arvates on teose üheks probleemiks see, et vanasid tavasid hakkavad vaikselt asendama uued tavad. Nende uute ja vanade tavade põrkumine loob aga keeriseid. Uued tavad ja elukombed toovad endaga kaasa hoopisi teisi väärtuseid ja elulaade. Nagu teoses tuleb välja, siis nõrgem rühm, ehk metsaelanikud, hakkavad vähenema tänu uutele tavadele ja kommetele. Metsaelanikud peavad küladesse kolinud inimesi reeturiteks ning samas külaelanikud metsa inimesi jälle segaseks, mis põhjustab konflikte. Külaelanikel olid uued traditsioonid. Samuti võib välja lugeda probleemina seda, et autor kardab, et varsti enam ei oska keegi ussikeelt ning Eesti vanad kombed ja tavad jäävadki unustustehõlma.
Inimesed ise vaatavad oma tunnetest mööda ning valivad rikkuse põhjal. Teisest küljest aga teevad inimesed armastuse nimel kõike. Teeseldakse, et ollakse keegi, kes nad tegelikult ei ole, on jäetud maha inimesi, on tapetud ja palju muudki. Näiteks tooksin siinkohal eelmisest sajandist pärit Scott Fitzgeraldi teose ,,Suur Gatsby". Jay Gatsby oli vaene mees, kes armastas Daisyt. Daisy oli aga pealiskaudne rahaahne naine, ning läks hoopisi mehele valelikule ja rikkale Tomile. Saades päranduse ostis Gatsby maja oma armastatu lähedale, korraldades balle lootusega naist seal kohata. Lõpuks tekkis neil suhe, kuid Daisy, saades teada Jay tegelikust vara olematusest, otsustab siiski temaga suhte lõpetada. Kokkuvõtteks ütleksin, et armastuse ja raha suhe ning sõltuvus üksteisest on inimeste jaoks olnud probleem juba sadu ja tuhandeid aastaid ning ma olen täiesti kindel, et see on probleemiks ka tulevikus