A.dumas Kolm musketäri terve raamat
kiiresti tagasi poleks hüpanud, oleks ta arvatavasti viimast korda naljatanud. Tundmatu
nägi nüüd, et asi ületab juba nalja piirid, tõmbas mõõga tupest ja asus kaitseasendisse.
Samal hetkel aga sööstsid kaks pealtkuulajat peremehe saatel keppide, labidate ja
tuletangidega d'Artagnanile kallale. See muutis rünnaku käiku nii ootamatult ja täielikult,
et sel ajal kui d'Artagnan ümber pöördus, et hoopiderahet tagasi tõrjuda, torkas ta vastane
mõõga hoolikalt tuppe ja muutus võitlejast, kelleks ta peaaegu oleks saanud, vaatlejaks,
missugust osa ta täitis tavalise rahulikkusega, ise siiski endamisi pomisedes:
«Et need gaskoonlased katku kõngeksid! Upitage ta tagasi oma apelsinivärvi hobuse
selga ja saatke ta minema!»
«Mitte enne, kui olen su tapnud, argpüks!» hüüdis d'Artagnan, kaitses ennast nii hästi
kui suutis ega taganenud
14
mitte sammugi kolme vaenlase ees, kes teda materdasid.