Eesti mõisaarhitektuur historitsismist juugendini
Mõisamaja kroonib ilus
mansardkatus. Neoklassitsistlikke elemente võib kohata veel näiteks Kärtsna mõisas
(karniisid, liseenid, kolmnurkfrontoonid, risaliidid jne), Kehtnas (ülakorruse interjööre
liigendavad Louis XVI stiilis tahveldised, stukkdekoor).
4. Kõrval- ja majandushooned. Pargikunst
Kõrvalhooned mängisid olulist osa mõisate kompleksides, mistõttu neid oli ka arvukalt. 1920.
aastate algul mõisate riigistamise ajal kanti nimekirjadesse pea 50 000 ehitist.
Hooneterohkemad ansamblid paiknesid peamiselt Põhja- ja Kesk-Eestis.
Historitsismiperioodil muutus kõrvalhoonete roll mõisaansamblites tunduvalt. Kui
klassitsismi- ja barokkperioodil olid need kujunduslikult seotud peahoonetega, siis nüüd
muutusid abihooned eraldiseisvateks üksusteks ja jagunesid funktsioonide järgi gruppidesse.
Peahoone jäi enamasti üksinda keset parki. Kõrvalhooned just kui iseseisvusid
arhitektuuriliselt ja nad ei pidanud enam järgima kõigi uusi moevõtteid, mida peahoone tegi
annaabi.ee 
